Värska nimetati kuurortpiirkonnaks 1971. aastal: põhjuseks Värska lahe piirkonnast leitud suured mineraalvee- ja ravimudavarud ning kaunid ja osoonirikkad männimetsad. Sanatooriumi esimesed ravialused võeti vastu 3. mail 1980. Esialgu asus mudaravila Värska alevikus. Praeguse hoone kavandasid arhitektid Vilen Künnapuu ja Ülevi Eljand, hoone avati 1985. aastal.
2016. aastal ehitati olemasolev ravilahoone ümber balneoteraapia- ehk kümblusravikeskuseks. Ravimuda- ja mineraalveevannid on sanatooriumis kahtlemata kõige populaarsemad protseduurid. Värska on muide ainus koht kogu Baltikumis, kus sooja mudavanni saab üleni sisse ronida. Loomulikult tuleb ka mitut sorti mineraalveevannide vesi otse maapõuest. Seega on siin tõeline „puhkus elu allikatel“, nagu ütleb keskuse hüüdlause.
Raviprotseduuriks kasutatakse eriti soolast, puurkaevust VI pärinevat mineraaliderikast vett, mille mineraalainete sisaldus on 17‒21 grammi liitri kohta – see on väga kõrge näitaja. Sellisest ravivannist saab abi närvisüsteemi, luu- ja lihaskonna, naha- ja muude haiguste raviks. Kõige soolasemast mineraalveest toodetakse Värskas nina- ja kurguspreid Tsilk, mis on ainus täielikult kodumaine ninasprei.
Kontaktid
Värska Sanatoorium AS
+372 799 3901
Sanatooriumi tee 4, Rõsna, Setomaa vald, 64034
info@spavarska.ee
https://spavarska.ee/
